Kiri Karinilt...

Hetkel on veel vara aastat kokku võtma hakata,kuid tahaksin lihtsalt kõige enam suunatud Marisele ühe kirja kirjutada,sest selle saatis aasta alguses mulle kullakallis Karin ning nüüd on minul&Marisel aeg seda mõttega lugeda.

Aasta on möödunud ja me seisame ukse lävel,et pöörduda tagasi maailma,kus me oleme ümbritsetud mõttega KÕIK,kuid samas mitte miski on muutunud.Ühe kuu pärast me anname vastumeelselt oma kallid ja võideldes pisaratega,ütleme head-aega neile inimestele,kes olid ühel hetkel kõigest nimed suvalisel paberil.Seda kõike selleks,et pöörduda tagasi nende inimeste juurde,keda me kallistasime ja kellele ütlesime pisaratega võideldes head-aega enne seda kui lahkusime.

Sa jätad oma parimad sõbrad ning pöördume tagasi oma parimate s'prade juurde.Sa lähed tagasi kohtadesse,kust Sa tulid ning nende asjde juurde,mida tegid eelmine suvi ning kõik suved enne seda.Sa tuled linna samat tuttavat teed pidi ja kuigi on möödunud kuud,tundub see nagu oleksid lahkunud eile.Kui Sa jalutad oma vanasse magamistuppa,iga võimalik emotsioon jookseb läbi Sinu keha,Sama ajal kui Sa vaatad oma peegeldust ning mõtled,milline inimene Sinust on nüüd saanud.Sa äkitselt mõistad,et asjad,mis olid Sulle aasta tagasi kõige tähtsamad,ei paista enam lugevat.Ja neid asju,mida Sa hoiad nüüd oma südamele lähedasena,ei mõista keegi Sinu kodustest täielikult.

Kellele Sa esimesena helistad?Mida Sa teed esimene nädalavahetus kodus om asõpradega?Kus Sa tööle hakkad?Kes on laupäeva õhtusel peol?Mida kõik on viimase aasta jooksul teinud?Kui kaua läheb aega selleni,et Sa hakkad igatsema neid inimesi kes USA-s ilma koputamiseta Su tuppa marssisid?

Siis hakakd Sa mõistma kui palju asju tegelikult on muutunud ning saad aru,et kõige raskem osa aasta aega teist elu elades on see,et Sa ei saa tasakaalustada neid kahte maailmas,kus Sa tahaksid korraga elada.Sa tahad meeleheitlikult kinni hoida igast mälestusest ning mõista seda,mida Sa maha jätsid.Nüüd tead Sa tõelise sõpruse tähendust.Sa tead neid,kellega Sa kontakti hoidsid ning kes on Su südamele kõige lähedasemad.Sa jätsid oma maailma,et hakkam saada päris maailmas.Su südant on murtud,Sa oled olnud armunud,Sa oled aidanud sõpradel üle saada,Sa oled näinud depressiooni,stressi ja halvimal juhul isegi surma.Sa oled süütanud küünlaid ja Sa oled olnud öö läbi üleval,et rääkida telefonis sõbraga,kes Sind vajab.On olnud kordi, kus Sa oledtundud end nii abituna,olles kodust tuhandeid miile eemal,just sellel hetkel kui kodused Sind kõige rohkem vajavad.Ja on olnud mitmeid kordi,kus Sa oled teinud kellegi elus tähtsa muutuse.

Mõne päeva pärast Sa lahkud.Mõne päeva pärast sa võtad seintelt pildid ning pakid oma asjad.Sa ei saa enam minna oma siinse sõbra juurde,et teha tundide viisi mitte kui midagi.Sa jätad sõbrad,kelle tähtsusetud e-mailid ja telefoni kõned tõid Su näole naeratuse ja pisaraid siin olles.Sa v'tad oma mälestused ja unistused ning paned nad praeguseks kõrvale,Sa hoiad neid peidus selleks ajaks kuni Sa siia maailma tagasi pöördud.

Mõne päeva pärast sa pakid lahti oma asjad ja õhtustad oma perega.sa sõidad oma parima sõbra juurde ning teed tundide viisi mitte midagi.Sa pöördud tagasi koduste sõprade juurde,kelel tähtsusetud emailid ja telefoni kõned tõid näole naeratuse ja pisarad.Sa pakid lahti oma vanad mälestused ja unistused,mille Sa oled siinse aasta jooksul peitnud.Mõne päeva pärast Sa kaevad endasse sügavale,et leida see tugevus ja tõekspidamine,et ära harjuda muutusega ning et hoida oma lähedasi lähedal.Ja kuidagi,kuidagiviisi,leida oma koht nende kahe maailma vahel.Mõne päeva pärast..kas oled valmis?!

Enrique Iglesias,Prince Royce & Pitbull concert

See oli ülivõimas KONTSERT,ei leia lausa sõnu kirjeldamiseks!Kõige pealt laulis Prince Royce.Kahjuks jõudsime vist poole pealt sinna,kuid siiski ühs minu lemmikutest lauludest (El amor que perdimos)saime ära kuulatud.Põhimõtteliselt kohe tuligi paus.Läksime siis ringi kõndima ja me võtsime Marisega väiksed janukustutajad:DSamal ajal kui järjekorras seisime,siis kuulen järsku ooh baby baby la la la la la la la la ja niii ma kadusingi saali poole.Isegi Maris ja Lily et GOO GOO,sest me teadsime et Pitbulli tuli ja nii kui teda nägin läks suu nurgad kõrvuni:DMaris ja Lily jõudsid ka suht kohe kohtadele ja niisiis see tants ja trall algaski.KÕIK laulud olid SUPPER laulud niiet võite ette kujutad kuidas ma seal ennast lolliks karjusin.Igatahes ma arvan,et see naine kes mu kõrval seisis,too öö enam ühest kõrvast ei kuulnud:DPitbull esitas igasuguseid erinevaid lugusi nt:I know You want me,boom-shake-drop,hotel room service,dance on the floor,bon bon,give me everything,rain over me,suavemente,hey baby jne.Igatahes ta oli lihtsalt niiiiiii võõõõõiiimaaaaas ja hetk mil ta mind tõesti jalust nürgaks võttis oli siis kui ta salsat tantsima hakkas,kuidas ta liikus-supppper!Kahjuks olime päris taga ridades,aga siiski sai aru,kes millal esines:Dning samuti kontsertis sees olime siiski 100%.Järgmisena oli tulemas lavale Enrique.Vahepeal mängiti klubimuusikat.Inimesed tantsisid ja laulsid ja tehti laineid:Dmeie veetsime oma aega ofcourse pildistamisega-oiii nalja sai rohkem kui rubla eest:Dja lõpppppuks ta siis tuligi.Avalöök oli väga hea,lauluga tonight.Enrique on ikka very very very handsome!Ta võlub igat naist ma usun,pole naist kellele ta ei meeldiks.Enrique esitas lugusid nagu nt:escape,hero,to be with You,bailamos,Lloro por ti-mida ma täna terrrrrve päev ketranud olen,sest see on niiiii ilus laul ja ilusaimas keeles!cuando me enamoro jne.Mingi hetk ta kutsus ta laval ühe inimese publiku seast ja käskis sõbra ka kaasa võtta ja siis kutsus veel ühe inimese,see oli samuti mees,kuid siis see mees ütles talle,et ta tüdruksõber on tema järgi HULL jne ja niisiis Enrique paluski ta lavale tuua ja kui tüdruk lavale tuli siis kallistas teda ja arvata on,et tüdruk puhkes kohe nutma:Dja ei osanud kohe üldse mitte kudiagi olla.Meie muidugi Lily ja Marisega kirusime miks küll meie ei võiks seal laval olla:Dmaei tea miks kuid kõige rohkem lootsin ma kuulda lugu Hero ja lõppppuks see tuligi,kui ta asus esinema hoopis rahva keskel oleval laval.Seal ta lausa käskis turvameestel eemale hoida,et inimeste saaksid teha mida nad tahavd.Lavale nad muidugi ei roninud,aga küll saadi kätt puudutada jne.Kusjuures ta ütles veel mitu korda turvadele,et hoidke eemale,laske inimestele teha mis nad tahavad:DMõne aja pärast küsis ta,kes sooviks lavale tulla ja üks 9-aastane tüdruk läkski..ja siis ta hakkaski laulma hero-t-TEMALE,kallistades-me olime Marise ja Lilyga kadedusest sinised juba:Dma arvan et see tüdruk ei saanud öösel magada või siis isegi nädal aega ei saa magada!DREAM COME TRUE.Kontsert lõppes muidugi ülima esitusega.Nimelt Enrique Iglesias ja Pitbull laulsid koos tonight-i ja see oli AWESOMEEEEEE.Sai oma hääle ikka täiesti ära karjuda:DHoolimata sellest,et me suhteliselt kaugel olime,saime ülima kontserdi osalisteks ning ma oleks võinud seda kontsertit kaasa elada veel 10 tundi või rohkemgi!Kusjuures ma olin väga lähedal sellele,et viskan oma saapad jalast ja panen täie rauaga,aga siiski niikaugele asi ei läinud:D

Perfect end for perfect year!

Your K

The most AMAZING vacation-South Beach,Miami,Florida

Ma tean, et olen oma blogi totaalselt unarusse jätnud,kuid täna mõlteisn,et tingimata peaksin ma siia vähemalt õhe parimaist juhtunuist kirja panema!Ma loodan,et mäletan kõike täpselt nii nagu oli ning suudan teile kõike kirjeldada!Jutt käib siis Miami reisist,mille võtsin ette koos oma kallikese Andressaga.Plaan Miamisse minna,koos,tuli meil juba väga ammu.Lõpuks umbes kuu varem ostsimegi piletid ja hakkasime päevi lugema,sest me teadsime kohe alguses,et see reis saab olema PARIM!Iga päev rääkisime,mis kaasa võtame ja mida teha tahame seal jne.Ööl vastu Miamisse lendu Andressa ööbis minu juures,aga ofcourse me ei saanud pm silma otsastki magada.Üritasime magama jääda,siis ma Andressale et:Andressa?!re u awake?!Andressa vastas:mmmm YES!:Dja nii me panimegi tule uuesti põlema,väiksed facebooki tiirud ja mingi aeg üritasime uuesti magama jääda.Mina vist magasin ainult tund aega kui aus olla,excitement oli LIIGA suur.Miamisse lendasime me ligi 3 tundi ning lõpuks kui lennuk Miamit puudutas olime aru saanud,et oleme kohale jõudnud, aga suunurgad läksid kõrvuni siis,kui sõitsime läbi Miami Miami Beach-ile.Alex tuli meile vastu (sõber,kes enne elas Dallases,aga nüüd kolis Miamisse) ja me olime niii lucky-d,et meil keegi tuttav ees seal oli.Ilma temata oleks poole igavam,raskem ja mõttetum olnud ma usun,sest ta viis meid igale poole ja viitis aega meiega jne.Me oleme nii tänulikud talle,et meil selline võimalus oli!ESIMENE PÄEV-Igatahes niisiis ta paningi meid meie hotelli ees maha ja siis oli aeg poodides tuulama hakata:DMeie olime Collins street-il,järgmine tänav oli Ocean Drive,kus üle tee oligi ookean.Seega me olime parimas asupaigas mis üldse võimalik!Ookean oli väga ligidal,restoranid,poed jne.Peale poodides käiku läksime siis hotelli ja ega kaua ei passinudki seal,sest aeg oli välja minemiseks hakata sättima.Too õhtu käisime Lincoln street-i ühes vesipiibu baaris-see oli üks MUST DO listis hahaha lol:Dning peale seda sõitsime igaaaal pool ringi (täpsemalt North Beach-i ja South Beach-i alas)-Alex ju vedas meid igale poole:DEsmaspäeva õhtu võtsime päris rahulikult,kuid siiski olenemata sellest oli see supper õhtu.TEINE PÄEV-hommikul ärkasime pääääris vara käisime vaatamast Kardashians-ite poe DASH üle ja seadsime sammud koooheee ookeani poole.Kott toitu täis ja jõudsimegi kohale.Päris huvitav oli minu jaoks see,et laineid polnud peaaegu,et mitte üldse, kuid see eest ma pole elu sees nii selget vett näinud!Rannas tegime pääris palju pilte ja mõned videod ja enamus ajast olime vees kuna ilm oli niiiiiiiii kuuuuum.Alex ütles meile,et eiei,siin jumala mõnus soe ilm jne,kui me Miamisse jõudsime siis pidime ära lämbuma noh,siuke kuumus oli ikka!:DPeale ookeani ääres käimist tagasi hotelli ja siis läks juba jälle sättimiseks (ma pole vist kunagi nii palju päevi järjest ennast üles löönud:D).Selleks õhtuks meil otseseid plaane polnud, aga siis me läksime marketplace-i mis asub downtown Miamis.

See on selline shopping,dining ja entertainment area.Niisama kõndisime ringi seal ja siis püüdis meie silmi üks huvitav ettevõtmine-piltide tegemine koos madudega!Alguses tundus vägavägaväga scary,aga siis üks nendest töötajadest pani mao ilma küsimata Andressa õlgadele ja tuli pani ka kohe mulle ja kusjuures päris rahulikuks jäin:Dei olnudki see nii hull tegelt-üks lahedaim asi mida elus teinud mu arvan!Andressa hoidis ka ühte suurt papagoid süles nagu beebit-nii kihvt oli see:DPeale seda tahtsime leida koha,kuhu sööma minna.Lõpuks siis leidsime ka ning läksime kohta nimega Dolores but you can call me Lolita-tundus juba sisenedes imeilus ja expensive restoran,aga Miamis me rahast ei hoolinud,olime nõus kõige peale ükstapuha kui palju kulutama,sest see oli meie VACATION.Sõime terrassil,mis oli tulvil küünlaid jne.See sögikord läks mu maksma siis umbes mingi 300 krooni ehk:Dkuigi sõin ma Caesari salati ning kana basiiliku ja tomatitega.

Peale seda sõitsime jälle veidi ringi ning oli aeg lõõõgastumiseks,mõtlesime kuhu minna ning lõpuks peatusime ookeani ääres,kohe vee kaldal-see oli suuuuuureeepärane-lainetehääl,öised tuled jne-PERFECT!niisama rääksime elust ja olust Andressa ja Alexiga ja noh lõpuks oli kõigil ikka üpris lõbus tuju:Dnalja sai ja rohkemgi!enne kui Alex läks seda kohta üle vaatma,et kas saame sinna minna jne,siis jäime Andressaga autosse ning siis raadiost tuli Prince Royce-i lugu Corazon sin cara-mida me mõlemad ARRRMASTAME ja siis Andressa et: I so feel like dancing right now,mina vastu:I knooooow,I qwould loove to dance right away, siis Andressa:but lets dance?!mina vastu:mmmmm where?!Andressa:right here,get out of the car!!ja nii me siis tantsisimegi bachatat sealsamas parklas-see oli suurepärane:Dnoonii..ma pole päevadega isegi poole peal,aga juba selline tekst,aga missiis,isegi kui keegi lugeda ei viisti on see mulle suurepärane mäluvärskendus kunagi!KOLMAS PÄEV-ma ei tea miks,kuid randa me ei läinud,vaid hoopiski poetiirud jälle:Dmingi aeg läks meil kõht väga tühjaks aga me olime liiga laisad ,et end kohe üles lüüaja kuhugi sööma minna,seega läksime subwaysse.Loomulikult hakkas vihma siis sadama kui meie minema hakkasime ning ma ei tahtnud oma uusi plätusid rikkuda,seega panin paljajalu mööda tänavaid ja ma ei tundnud üldse imelikult end.Seal on inimesed nii sõbralikud ja seltskondlikud ning kedagi ei huvita mis teine või kuidas teeb.Kõik naudivad lihtsalt olemist!Siin siis väike pilt milline ma välja nägin:D

ning siis jälle hotelli ja läks sättimiseks.Kolmapäeva õhtul sõitsime jälle ringi,ma isegi ei mäleta kus,aga Alex viis meid igapäev kuhugi uude kohta:Dsiis käisime jälle Miami downtownis,tegime mingi skultuuriga pilte

kust avanes vaade ka Miami downtownile ning ookean oli kohe seal samas ja nägin esimest korda elus suuuuuuuuuuuurt lobsterit:Dlõpuks lõpetasime jälle ookeani ääres,kindlasti meie lemmikoht Miamis:DNELJAS PÄEV-sel päeval käisime me jällegist niisama ringi,sest me olime ju kõige toimuva keskel.Juba siis oli põnev kui hotelliuksest välja astusime.Käisime jällegist ühes väga heas Itaalia restoranis söömas nimega Grazie.

Grazie seest

Seal sõin ma parimat salatit (Grazie Chopped Salad-Mixed green, balsamic vinaigrette, bruschetta, shaved Parmesan)EVER

kuigi see oli nii tavaline,aga lihtsuses peitubki võlu.Pearoaks tellisin Pollo Alla Parmigiana Grazie-famous chicken parmesan,aga muidugi oli kõht salatist juba päris täis ning osa toitu tuli kaasa pakkida.Arve tuli ka päris ilus.Suurim arve mille üldse kunagi restoranis saanud olen (ligi 500 krooni haaahaaahaaa:D),aga see oli seda VÄÄRT!Meie teenindaja oli supper oma töös,väga sõbralik ning mitte liiga peale käiv.Samuti sel ajal kui mina tuletis käisin,siis küsis ta Andressalt kust me pärit ka oleme jne(seda küsisid peaaegu kõik inimesed,kelnerid,poemüüjad jne ning loomulikult arvati et mina olen Brasiillane mitte Andressa:D,päris paljud arvasid ka,et olen venelane).Kui ma tualetist tagasi tulin ja kelner oli teada saanud,et ma olen Eestist pärit rääkis ta,et üks nende kelner on ka Eestist päris.Ma ei uskunud oma kõrvu.Oleks niiväga tahtnud teda näha,aga kahjuks oli ta alles hiljem tööle tulemas.Peale seda MEGA lõunat läksime jälle niisama kolama,tegelt rohkem nagu tatoosalongi otsima ja lõpuks me siis jõudsimegi kurikuulsa MIAMI INK-iette,kus tegime pilte ning läksime ikka sisse ka ja nii mina kui Andressa saime vahetada paar sõna tatoveerija Yoij Haradaga.

Peale seda läksime end jällegist üles lööma,et minna mõnda klubi külastama.Kõige pealt sattusime ühte mustade kluppi,kust me sama kiiresti ka lahkusime,päris turvalisena ei tundud end seal:Dning lõpuks maandusime Vagabondis,mis on päris teistsugune klubi,kuid siiski sai nalja jne.Peale seda läksime ookeani äärde päikesetõusu vaatama,mis oli IIIMMEELIINNEEE.

VIIES PÄEV- väike käik walgreens-sis,kotid sööki-jooki täis ja ranna poole!jällegist veetsime enamuse ajast vees,sest niiiiiii palav oli ju..aga kahjuks mingi aeg enam väga tahtmist vees polnud olla,sest jutustasime ja jutustasime Andressaga ning järsku Andressa näeb enda kõrval jellyfish-i ja me panime otsekohe siukse turboga kalda poole:Dta oli juu niiii lähedale Andressale,aga õnneks midagi ei juhtunud..rannas olles Alex andis meile teada,et läheb tööintervjuule North Beach-ile,et kas tahame kaasa temaga minna,saaksime niisama ringi vaadata ning hiljem sõidaks veel kuhugi.Otseloomulikult olime ju nõus!North Beach on siis rohkem see hotellide ala,minule isiklikult meeldib South Beach poole rohkem.

Peale seda sõitsime Aventura poole,ka Miami üks osadest.Seal siis käisime ringi The Village at Gulfstream Park-is

See on jällegist selline shopping,dining ja entertainment area-palju kasiinosid jne,samuti on seal ka hobuste võidusõidu rada.Enne kluppi minekut käisime jällegist vesipiibu baaris,kuid ühes teises seekord,aga samal tänaval.Tol õhtul käisime klubis nimega Mekka.Päääääris suur klubi oli ning koosnes siis suurest saalist,kus oli pop muusika,selle kõrval oli house muusika saal ning samuti oli seal ka meie lemmik latin muusika saal,kus me ka enamuse oma õhtust veetsime:DPeale pidu läksime ookeani äärde päikesetõusu ootama,mis võttis jällegist sõnatuks!

KUUES PÄEV-kahjuks see oli meie viimane päev,kuid jõudsime päris palju tehtud kõige pealt käisime otseloomulikult viimasti korda rannas ja siis kiirustasime ruttu hotelli et end veidi korda teha ning sammud TATTOOSALONGI poole seada!

Mõte et teha tatoveering oli meil juba väga ammu tekkinud.Minu mõtteks oli lasta tatoveerida jalale lause Todo sucede por una razon-everything happens for a reason ja põhjus,miks mul selline mõte oli see,et kui ma poleks otsustanud siiski USA aastat jätkata,poleks ma ka Miamisse saanud.Seega ma tahtsingi selle lausega märkida seda,et ma sain kui teise võimaluse oma aastat jätkata ning selle teise põhjuse tõttu oli mul ka võimalus oma unistuse kohas Miamis ära käia ning see oleks olnud PARIM mälestus Miamist ning tervest sellest aastast kui ka raskest otsusest ning uuest võimalust!Kahjuks lõin ma veidi põnnama selle ees, et see võib esimese tatoveeringu jaoks liiga suur teostus olla,kuid tattood ma siiski ju tahtsin.Nõnda otsustasingi teha K. kuna mõned inimesed isegi kutsuvad mind K-ks.Samuti on see kui minu nime sümbol erinevates kohtades ja siiski ma tahtsin sellist suurepärast mälestust Miamist.Ma olin ikka vääääga excited,närv oli ikka sees kuid ei kartnudki väga.Minule tehti esimesena,sest Andressa tegi suurem tatoveeringu ja seetõttu arvas,et mul oleks targem esimesena teha,siis ma ei näe kuidas talle tehakse ja lääksin põnnama, aga tooli istudes ütles tatoveerija, et tegelikult võib minu oma isegi valusam olla.Selle peale vastasin et..mmmm ahahah TORE teada muide!:Dja niisiis hakkaski pihta,valu võib kirjeldada tõesti kui mesilase sutsamisega nagu Andressa seda eelnevalt kirjeldas.Nutma ma ei hakanud ja Andressa kätt ei pigistanud mitte üldsegist ja looooooooooomulikult olin ma tulemusega vägavägaväga rahul ning üldse selle otsusega!

Peale tatoveeringute tegemist käisime ostsime mõned suveniirid ning siis läksime end korda tegema,sest viimane pidu tuli ju maha pidada!käisime klubis nimega 90 Degrees.Päris normaalne klubi oli,aga meie õnneks oli seal jällegist ruum,kus mängiti bachatat,salsat,merenguet ja misiganes latin muusikat!See oli meie jaoks PERRRRRRRFEEEKKTOOO,sest me ju arrrrmaaaastaaaameeeee tantsida selle muusika järgi!Suurem saal oli rohkem nagu hip-hop muusika,aga seal sai päris palju nalja ja üks mustade kaklus oli ka..haahahaa:D

Asjad olid meil õnneks juba kokku pakitud,mõne tunnikese saime magada ja oligi aeg lennujaama minna.Meie kullakallis Alex oli nõus/tahtis meid viia.Ma ei taha küll seda öelda,kuid me pidime arvestama sellega,et see võibki meie viimaseks nägemiseks jääda!:(Ma vihkan seda,kuidas inimene tutvub uute inimestega,saab nendega väga lähedasteks ning headeks sõpradeks ja mingi aeg tuleb hetk,mil pead neist lahkuma ning mõtlema kas ma veel üldse näen neid kunagi v mitte?!See on nii ebaõiglane ja vale!Lõpuks oligi aeg hüvasti jätta,loodan,et vaid selleks korraks!=(turvakontrollis juhtus midagi veidi imelikku ka minuga.nimelt üks töötajatest kontrollis vist mu näpujälgi vms,kuna ta tõmbas ühe paberilehega üle mu käe ja ainult minu.Ma ei näinud, et ta oleks seda teinud minu ees olevatele inimestele või järgnevatele,ei tea siis mis mul valesti või viga oli:D?!

Kokkuvõttes oli see reis lihtsalt kirjeldamatu!Iga sekund,minut,tund,päev oli PERFEKTNE.Aja veetmine rannas,restoranides,pidudel,hotellis,poodides,jalutades,tänavatel-KÕIK oli justkui dream come tru,sest me olime terve reisi jooksul nii õnnelikud ja rahul!Missest et meil oli veidikene mitte parimas korras hotell

veetsime ka head aega seal,kuna nalja sai,tantsu sai,jutustada sai jne!

See oli reis,mis ei unune KUNAGI.Ma mõtlen sellest ning vaatan pilte peaaegu iga päev.Aitäh Sulle mu kallis Andressa,et oli mulle kaaslaseks nii suurepärasel reisil ning aitäh Sulle Alex,et viitsisid meie peale oma aega kulutada ning meiega aega veeta!

Memory is a way of holding onto things You love,the things You are,the things You never want to lose!

Your K

Mul on vaid üks elu ja sellega pean elama!

Ma arvan,et see pealkiri võib veidi segadust tekitada,kuid minu jaoks tundub see nii õige!Nimelt ma arvan,et päris paljud on kursis sellega,millised segaduses ja muutused hetkel mu elus toimunud on.Umbes 4 kuud tagasi lahkusin oma turvatsoonist ja kullakallite inimeste juurest, et tulla ja näha ning avastada maailma ja kogeda uusi kogemusi.Elu ei lähe alati nii nagu soovid või plaanid.See juhtus ka minu elus.Nimelt,kõige alguses,kui ma üldse seda mõtet kaaluma hakkasin,et tulla USA-sse au pairiks,tundus see olevat parim lahendus minu järgnevale eluetapile.Ajapikku kõik muutus,ma sain endale inimese,kellest väga hoolisin ja kes minust väga hoolis.Ma olin väga õnnelik ning rahul.Samas ma olin väga kurb,kuna teadsin,et olen juba langetanud otsuse minna USA-sse ning tagasiteed enam ei ole.Tähendab,kindlasti oelks olnud,aga see oleks asjad keeruliseks teinud.Nõnda ma siis lahkusingi Eestist õnnetuna.Lennujaamas hüvastijätmine on vist kõige kurvem kogemus,mida kogenud olen.Justkui lahkuks nendest kallitest inimestest,kellega iga oma päeva koos veetnud olen,igaveseks!Eriti raske ja südantlõhestav oli see kui mu väike ingel Hugo järsku mõistis,et ma olen tõesti lahkumas ning nutma hakkas ja käe välja ulatas,et ma ikka jääksin.Ma ei oska sõnadesse pannagi kui raske lahkumine see oli!USA-sse jõudes ei tundunud asjad üldse nii minevat nagu oleksid pidanud minema.See pidi ju olema minu unistus,aga polnud sinnapoolegi.Vahepeal ma lausa hetkeemotsioonidest ütlesin,et vihkan USA.Esimesed 2 kuud oli nii raske aeg,et ei oska kohe kirjeldadagi.Iga ühtu möödus nuttes,ei suutnud mitte kuidagi kohaneda või end siia kuuluvana tunda.Midagi ei läinud nagu paremaks.Kõik nagu seisis.Kuid siis tuligi lõpuks see otsus,mida tehes alguses ma olin väga rahul ja tundsin kergendust.Nädalad või isegi nädal hiljem hakkas see mõte mind veidi piinama.Kas see oli õige otsus?KAs ma olen kindel,et see on mida ma tahan?Kas ma olen kindel,et am ei hakka seda kahetsema?Järsku ilmus üks suuuuur segadus minu peas.Ma ei rääkinud sellest kellegi,sest päris paljud inimesed teavad,et ma ei räägi just väga tihti oma probleemidest.Seega hoidsin seda enda teada.Ajapikku hakkasid need küsimused mind veel rohkem piinama.Mu pea oli sadu mõtteid täis.Ma olin õnnelik,et saan kõiki oma lähedasi näha,teisalt olin segaduses,kas ma olen ikka valmis loobuma oma unistusest,mis muutus justkui õudus unenäoks,mille ajel oma ootamatu otsuse tegin.Mida lähemale lennukuupäev jõudis,seda rohkem hakkas mu otsus mind piinama,kui järsku,nädal aega enne minekut,Natalie küsis minult,et kui mul oleks võimalik ja ta räägiks agentuuriga,kas ma sooviksin siis jääda?Ma olin nii üllatunud ja ei teadnudki kohe mida öelda.Ma olin jälle segaduses.Ma mõtlesin ja mõtlesin ja mõtlesin.Koguaeg pea oli mõtteid täis.Ma tahan koju minna ning ei taha teistele pettumust valmistada,kuid samas teine osa minust tahab siia jääda ja oma unistus teoks teha!Missiis teha?!Mõtlesin ja veel kord mõtlesin,päris palju sai mõeldud,kui lõpuks jõudsin mõtteni,et jah,kui mul on võimalus,ma tahan siia jääda!Ma tahan oma unistuse teoks teha,ma ei taha nii lihtsalt alla anda.Ma tahan näha,mida huvitavat USA-le mulle pakkuda on!Üheks põhiliseks selgituseks lähedastele on olnud ka see,et koju on alati võimalus tulla,kuid riiki nagu USA,pole alati just väga lihtne pääseda!Niisiis saingi teada,et jah mul oleks võimalus jääda ja just nagu ime,täpselt selleks ajaks kui otsustasin,et ma jääksin siia,vabanes üks pere Dallase lähedal.See tundus olevat kui uus võimalus,mis mulle antakse ja mille ma pean vastu võtma!Loomulikult mul oli suur soov näha oma koduseid,sest ma igatsen teid väga mu kallis pere,mu kallid sõbrad,mu kallid sugulased..mu Hugo,mu Karl,mu ema..kõikikõiki!Minu otsuse peale just väga hästi ei reageeritud,see oli isegi päris üllatuseks mulle,kuidas sellepeale reageeriti,kuid isekas või mitte,mõtlesin ma tol hetkel enda peale ja tahtsin tea seda,mida tundsin enda sees,et on õige teha!Nüüd ma siis olengi siin,jätkan oma unistuste aastat ning ma olen väga uhke ja rahul enda üle,et ma tegin õige otsuse!Kahjuks see otsus,siiatulek purustas õnne,mida tundsin enne siiatulemist!See kõik lihtsalt läks nii,kõik on iseenesest muutunud.Ma lugesin oma aasta alguses kirjutatud blogi sissekandeid.Ma olen väga muutunud,ei tea kas paremuse poole või halvema poole,kuid ma tean ja tunnen,et ma olen muutnud.Ajad on muutunud,otsused on muuutnud,mõtted on muutunud.See on hämmastav,kuidas üks kogemus suudab niipalju asju elus muuta.Võib-olla see sissekanne on veidi liiga deep või segane,kuid ma lihstalt tundsin,et pean selle kõik siia kirja panema,et inimesed mind paremini mõistaks,kui mõistavad.Ma ei mõista teid hukka,kui te ei nõustu minuga,sest ma tean,et see kõik on olnud ka teie jaoks päris suur segadus ja ma vabandan sellepärast,kuid hetkel ma olen väga õnnelik,et ei astunud 17.märtsil DFW lennujaamas lennukile,mis loomulikult oleks mind tagasi toonud mu kõige kallimate inimeste juurde,kuid võib-olla oleks mul jäänud enda unistus nägemata!Ma palun kõigilt andeks,kellele ma selle looga haiget olen teinud,kuid ma otsustasin nii nagu minu sisetunne ütles!
Ma armastan ja igatsen teid ja tahaks oma hetki teiega jagada,kuid kahjuks see pole võimalik!Ma tean,et olenemata kus ma ka ei viibiks te jääte mulle alatiseks ja mina jään teile alatiseks!Hetkel ma elan päev korraga ja eks näis,mis elu toob.Ma võin öelda,et Im not living american dream yet but Im really close to that!

Ma arvan,et pean ka millestki väga töhtsast siin rääkima.Inimesest,kes on päris palju minu eluga seotud olnud.Sõbrana,mitte just kõige meeldiva inimesena,kõige kallima inimesena!Jah,kogu see suhe on keeruline olnud minu ja Sinu vahel.See algas sõprusega,supper sõprusega,mida ma nautisin ja austasin.Vahepealne aeg,mitte meeldiv aeg,segane aeg.Lõpuks kui muinasjutuna,ma olin õnnelik.Sa suutsid mu teha nii õnnelikuks,et ma ei mõelnudki millelegi,lihtsalt olin.Olin Sinuga,õnnelik ja rahul.Sa jääd alati mu südamesse,kuid hetkel ei tea keegi,mis selles suhtes toimub.

Sweet dreams to my life!(ehk perele,suguslastele,sõpradele)

Your K

Pole ammu kirjutanud...

...kuid siit see tuleb!Tegelikult vahepeal on päris palju toimunud,lähedasemad kindlasti teavad ka kuid kõik mitte.Kõige pealt peaks vist jõuludest rääkima.Nagu ma arvasin,olid jõulud väga masendavad ning üksikud.Põhimõtteliselt 24-nda õhtul käisime Natalie õe juures ning mul oli tööaeg.Rääkisime ka kodus,et kas pean siis eraldi toas istuma või kuidas,siis ta ütles,et kindlasti mitte,loomulikult mitte!Kahjuks lõpuks läks siiski nii.Sinna jõudes läksin kohe kahe lapsega eraldi tuppa,kus säätsin neid ja üritasin magama panna jne kui samal ajal teised sõid.Alles söömise keskel Natalie tuli küsima kas tahan süüa,kuid siis ma olin üpriski pahane ning ütlesin,et ei taha,et olen siin.Nutt oli kurgus jälle.Hiljem tuli uuesti ja ütles,et okei Sa pead sööma,läksin sõin siis ja kohe kui lõpetasin,anti mulle lapsed,et tegeleksin nendega ja toidaksin jne.Pole just kõige soojem ning lõbusam jõuluõhtu.25-nda hommikul läksime jälle Natalie õe juurde kuna ta õe laps usub veel jõuluvanasse ja siis tahtsime näha kudias oma kingid avab jne.Seal tekkis kohati ka jõulutunne,aga ainult korraks.Hiljem tulime koju ja oli väga kreisi päev.Esiteks aitasin Natalied,siis avasime kingitused.Natalielt ja Davidilt sain 2 guessi kotti,guessi t-särgi,pildiraami ja minu eesnime tähega taldriku-väga armsad ja head kingitused=)Natalie õelt sain Calvin Kleini õlakoti,Natalie isalt ja ta naiselt sain guessi pluusi ja rätikute komplekti.Tundus,et nad olid ka minu kingituste üle õnnelikud ja rahul.Järgmisena sõime kõik koos väga väga pidulikus lauas,mis minu jaoks ei ole jõulud.Minu jaoks tähendavad jõulud rahulikku,sooja ja head ajaveetmist oma lähedastega,mitte,et kogaueg on pinged õhus,kas see taldrik ikka sobib sellega ja kas on ikka laual kolm pokaali jne.Hiljem tulid veel mõned tuttavad ning siis olin jällegist lastega,aga siis Natalie käis nagu tihedamini küsimas ja vaatamas kuidas läheb ja võttis ühe lapse jne.Samuti kutsus mind hiljem mängima.Järgmine hommik pidin lapsi vaatama,kuigi mul oli vaba päev,aga nad jõid päääris palju ja seega Natalie palus,et ehk saaksin vaadata neid ja nagu paljud teavad,et ei suuda ei öelda kui keegi abi küsib.Niisiis kokkuvõtteks ma arvan ühed külmemad ja kurvemad jõulud minu elus.Enne aastavahetust vist ei toimunudki midagi.Peale selle,et käisime Davidiga pangas ja avasime pangakonto ning sain lõppudelõpuks täitsa oma enda läpaka.David ostsis selle hetkel ning iga nädal maksab pool palgast kuni oleme tasa arvutisummaga.Läpakaga olen vägaväga rahul.Väga naiselik ning ilusa disaniga-pealt kreemijas valge ning sisu on tumepruun.Järgmisena tulebki rääkida vist aastavahetusest.Arvasin,et tuleb jälle üksik eraldi toas istumine lastega,kuid Lily päästis mind sellest.Lily kutsus mind enda lemmikrestorani ning Natalie suhtus sellesse väga positiivselt ja ütles,et supper,et saad minna.Asi polnudki selles,et oleks tahtnud pidu panna vaid selles,et nad ei saaks mind ärakasutada samal ajal kui nad ise teises toas pidu panevad jne.Tol õhtul oli Natalie mu vastu väga kena.Nimelt pidin oma kõik raha pangakontole panema,aga kaarti polnud veel käes.Seega mul polnud raha ja siis mõtlesin,et ah tühja kah,ma ei pea minema,kuid siisNatalie küsis kas mul on ikka raha jne,siis rääkisin talle asjast ja siis Natalie ütles,et loomulikult me anname Sulle,et Sa pead minema!mitte aastavahetust meiega igavalt veetma.Seega nad laenasid mulle raha.Üldkokkuvõttes päris tore oli,pigem ütleks lõõgastav,sest see oli esimene väljaskäik USA-s.Kõige pealt sõime ja siis hiljem mängiti seal sals muuskat ja ka tavalist muusikat.Põhiliselt olid enamus seal mehhiklased,sest see on mexico restoran.Sain tüdrukutega juttu rääkida ja natukene tantsida,mõnus.Rohkem ma polegi nagu midagi erilist teinud.Ühe korra käisime restoranis söömas ning shoppamas olen ka käinud.Tõesti,ma ei kujuta ettegi kuidas ma siit oma asjadega tagasi tulen:DMuud nagu poelgi toimunud.Täna oli/on vaba päev ning pool päevast rääkisin loomulikult oma musiga ning ülejäänud päeva koristasin,pesin pesu,käisin pesemas,mitte midagi erilist:DNüüd istun arvutis ja kirjutan blogi.Võib-olla pean lapsi õhtul 2 tundi vms vaatama,sest David ja Natalie lähevad kinno,kuid võib-olla mitte.Natalie ütles,et mu kool hakkab vist 18.jaanuar.Seega peaks ära otsustama mida ma õppida tahan.Seda ma vist nüüd hakkangi vaatama.Igatahes,kallikesed,ma nii väga igatsen teie järgi ning mõistsin pilte arvutisse salvestades kui väga vedanud mul teiega on ning kui head mälestused mul teist on.Samuti jõuludel tundsin puudust vanaema juures olemist,koos kõikide sugulastega ja perega.See on minu jaoks parim jõuluveetmisviis!ning kahjuks ma ei saanudki esimesi jõule koos on Tibuga koos veeta,kuid selle vea parandame järgmine aasta!ma igatsen Sind niiväga,ei oska kirjeldadagi kui väga Sinust puudust tunnen!Igatsen teid kõiki mu kallid vennad,ema,tädid,onud,vanaemad,sõbrad,sugulased ja Viljar!

Vahepealsed tegemised,millest pole teid ammu teavitanud=)

Aeg laheb tegelikult ikkaparis kiiresti,sest arvasin,et kirjutasin viimase postituse suhteliselt hiljuti,kuid tuleb valja,et pm poolkuud tagasi juba.Ma arvan,et poole kuuga on tegelikult paris palju muutunud.Sellesmottes,et viimast postitust lugedes oli olukord ikka vaga jube,kuid enam see asi nii hull pole.Viimastel paevadel olen hakanud tundma,et hakkame Davidi ja Nataliega yha enam klappima ning yksteist moistma ja omavahel kodusemaks muutuma,kuid siiski see koik votab veel aega ning samuti see ei tahenda seda,et nyyd oma koduseid vahem igatseksin voin Eestist arvamus muutuks!Minu arvamus ja tunded jaavad samaks,ykskoik mis ka ei juhtuks!Vahepeal on siis taitunud kuuaeg siin olekust.15 detsember 2010 sai tapselt kuuaega USA-s olekust.Siiski tundusid joulud siis veel kaugel olevat,kuid nyyd on need juba 3 paeva parast.Kolmapaeval ehk homme 22.detsember on vist Nataliel ja Davidil plaan vaatma minna The nutcracker ballet-i.Natalie kutsus mind ka,kuid pole paris kindel kas on ikka minek,kuid kui on,lahen kindlasti.Neljapaeval pole vist mingeid plaane veel,kuid reedel ehk 24.detsember on ohtusook Natalie oe juures,kus on Natalie,David,kaksikud ja mina,nende tuttavad Christina,Scott,Isabella,Carter ja Lily(au pair),Natalie ode Elistabeth ja ta poeg Taylor,Natalie isa Bill ja ta naine Donna.Hetkel rohkem nimesid meelde ei tule voisiis need ongi koik inimesed,kes selelst osa votavad.Reede hommikul,kui ma oigesti aru sain,on kinkide jagamine,kuid ei tea veel tapselt kas meie juures voi Elisabethi juures,kuna Taylor usub ikka veel joluvanasse.Kindlasti on tulemas busy weekend.Kindlasti te tahate teada ka seda,mida kellelegi kingin.Kokku tegin ma 8 kingitust.Nataliele ja Elistabethile ostsin Victorias secretsi oosargid ning kehaspreid,Davidile ostsin amazon-i 50 dollari kinkekaardi,Ethanile kingin riiete komplekti ja papud,Sophiale kleidi,Donnale nautica sussid,Taylorile yhe naljaraamatu ning kahjuks Natalie isale ei ole veel midagi saanud,kuid eks neljapeval lahen vaatama.Kui milallgil lapakasse saan,siis panen uusi pilte ka.Ma arvan,et pole kunagi nii palju kingitustele kulutanud,kuid kahjuks nad on natukene joukamad ning yldse nende joulud on suuremad kui meil ning yldsegi tehakse tavaliselt yhele inimesel mitu kingitust.Eks ma arvan,et saan ise vastu ka ikka:)Natalie juba yks paev kysis,et inimesed kysivad,mis mina jouludeks soovin ja sellepeale David ytles,et kysi parem mis poed talle meeldivad:Dja ma vastasin loomulikult et Guess,Victorias secret,Forever 21 jne.Niipalju siis kingitustest.Kingitusi ostsin erinevatest poodidest.Esimesed kingitused ostsin North Park mall-ist,mis on minu jaoks vaga suur,Eesti ostukeskustega ei anna vorreldagi,kuid eelmine laupaev 18.detsember kaisime koos Lilyga (au pair) Galleria mall-is,mis on tooohuuutult suur.Sellel ostukeskusel on ma uisuvali ja suur kuusepuu jne.Lopuks ometi sain valja kelelgi oma vanusega vnoh,siiski ta on 25,kuid ta ei tundu ylds enii vana olevat ning ta on vaga tore tydruk,veidi kartsin piinlikke vaikusehetki,kuid neid peaaegu,et polnudki,meil oli paljsut raakida.Leppsime kokku,et lahme milallgil veel kuskile.Pyhapaeval kaisime siinsamas Irvingi linna poodides,ksut ostsin kingipakke ja viimased kingitused.Shoppamise peale laheb ikka paris kaua aega ning eg laheb ylikiiresti shopates,kuid ma arrrrmastan shoppamist.Ma arvan,et peaks igal vabal minutil shoppama,siis laheks mu aasta ylikiiresti:DOhtul kaisime yhe vaikse linnatulesid vaatamas ning see oli vaga kihvt ja ilus.Loomulikult ma unustan alati oma digika koju,kui just seda hadasti vaja oleks=)Peale seda laksime sooma,kuid seekord mitte nii peenesse restorani,vaid tavalisse pitsarestorani,kus ma soin ainult Caesari salatit,sest polnud vaga isu:DMinnes veel rohkem minevikku pole ma teile raakinud au pair meetingust mis oli 12.detsembril.Polegi tegelikult midagi erilist selelst raakida.Sain osade tydrukutega tuttavaks,kuid hetkel kyll nendega ei suhtle,alguses yks sakslane tundus normaalne,kuid hiljem nagin ta pilte fb-s ja vaga kahtlane kuju tundub olevat.Samuti ytles Lily,et tema sakslastega ei saa yldse labi nig kahtlased kujud tunduvad ning hoiavad ainult omadega kokku ehk sakslastega.Vahetasime kingitusi,mul vedas,sain nr yhe ning vedas mul seetottu,et number yks saab koikide kingituste vahel valida endale sobiva.Algselt ma sain roosa sadeleva meigikoti,aga mulle kohe ydlse ei meeldinud see,kuna see oli siukene beibe kotike:Dning selle asemel valisin zebramustrilise clutchbag-i..ma lihhhtsalt arrrrmassstan neid.Seda toestab ka see,et olen joudnud veel endale yhe guess-i clutchbag-i osta=)algselt oli hind 45 dollarit,siis 39 dollarit ning kuna ma olen guess listis sain selel hoopis 20 dollarriga niiet pm 200 v natukene rohkem krooniga.Lihstalt naeruvaarne summa:DRohkem vist poelgi millestki kirjutada,ylejaanud aja olen istunud kodus ja telekat vaadanud,lapsi vaadanud ja muud sellist igavat teinud:DUsinat joulude ettevlamistus aega koigile!Olge tublid ning igatsen teid alati mu kallikesed!

Ohjah!

Ma toesti ei tea, mis toimub.Olukord on vaga tabar.Lugesin enne Triinu blogi ka,et teada saada/meelde tuletada,milline tema algus oli,kuid tema sissekannetest polnud pm igatsusest ega nutmisest ega millestki sellisest kuuldagi!Leidisn endale kohe sopru ja nii.Saumit olen vaadanud teiste au pairide pilte ja raakinud nendega(kellega koolis tutvusin)ning KOIK on endale sopru leidnud ja juba igast ponevaid asju teinud.Ma olen ainus,kellel pole yhtegi sopra ega tuttavat.Toesti ma ei tea mida moelda voi kuidas olla.Loodan veidi au pairi meetingu peale,mis toimub jargmine pyhap ehk on sellest natukenegi abi!Ma ei saa aru,kas viga on minus voi mida teised on teinud,et sopru on saanud jne?!Minu kodust valjakaigud ongi olnud poodidesse minekud ning algusepaevadel restoranides kaigud ja KOIK!Samuti seetottu mul ei ole teile midagi blogisse lugemiseks kirjutada!sest minu paev ongi selline,et arkan,soon,vaatan lapsi,olen arvutis,vaatan telekat,vaatan lapsi ja magama ja jargmine paev sama ring.Yks paev avastasin,et polnu lausa 5 paeva valjas kainud,seega otsustasin valja jalutama minna,naabruskonda ning votsin beebid ka,kuna nad pole kunagi jalutuskaigul kainud.Oues oli isegi monus,kuigi ega noh midagi huvitavat seal polnud,aga rajoon,kus elame on toesti rikkurite rajoon ning koigil on uhked autod ja majad,aga nagu naha,jatab see mind siiski kylmaks!Majad olid ilusad oma joulutuledes.Lisasin facebookipilte ka.Kindlasti tulevad ka joulud rasked,sest neil koigil on oma lahedased,kuid minul mitte yhtegi!Ainus,mis mu paevad paremaks teeb on lahedastega suhtlemine,eriti skypes kui naen neid,see tekitab tunne nagu oleksin seal samas,kuid kahjuks ei saa just tihti nii tunda.Loodan,et ysna varsti saan endale ka laptopi osta,siis muutub ka asi voib-olla paremaks.Hetkel istun suures toas,yksi suures majas,sest pere on Natalie oe juures kuuske ehtimas.Nad kutsusid mind ka,kuid ma ei tea,polnud vaga huvitatud ning samuti mulle ei meeldi ta ode!Enam pole kellegagi netis ka suhelda,sest mu kallis Viljar hakkas toolt koju soitma.Seega lahengi oma tuppa ja hakkan jalle telekat vahtima.Olge tublid mu kullakesed!