See on selline shopping,dining ja entertainment area.Niisama kõndisime ringi seal ja siis püüdis meie silmi üks huvitav ettevõtmine-piltide tegemine koos madudega!Alguses tundus vägavägaväga scary,aga siis üks nendest töötajadest pani mao ilma küsimata Andressa õlgadele ja tuli pani ka kohe mulle ja kusjuures päris rahulikuks jäin:Dei olnudki see nii hull tegelt-üks lahedaim asi mida elus teinud mu arvan!Andressa hoidis ka ühte suurt papagoid süles nagu beebit-nii kihvt oli see:DPeale seda tahtsime leida koha,kuhu sööma minna.Lõpuks siis leidsime ka ning läksime kohta nimega Dolores but you can call me Lolita-tundus juba sisenedes imeilus ja expensive restoran,aga Miamis me rahast ei hoolinud,olime nõus kõige peale ükstapuha kui palju kulutama,sest see oli meie VACATION.Sõime terrassil,mis oli tulvil küünlaid jne.See sögikord läks mu maksma siis umbes mingi 300 krooni ehk:Dkuigi sõin ma Caesari salati ning kana basiiliku ja tomatitega.
Peale seda sõitsime jälle veidi ringi ning oli aeg lõõõgastumiseks,mõtlesime kuhu minna ning lõpuks peatusime ookeani ääres,kohe vee kaldal-see oli suuuuuureeepärane-lainetehääl,öised tuled jne-PERFECT!niisama rääksime elust ja olust Andressa ja Alexiga ja noh lõpuks oli kõigil ikka üpris lõbus tuju:Dnalja sai ja rohkemgi!enne kui Alex läks seda kohta üle vaatma,et kas saame sinna minna jne,siis jäime Andressaga autosse ning siis raadiost tuli Prince Royce-i lugu Corazon sin cara-mida me mõlemad ARRRMASTAME ja siis Andressa et: I so feel like dancing right now,mina vastu:I knooooow,I qwould loove to dance right away, siis Andressa:but lets dance?!mina vastu:mmmmm where?!Andressa:right here,get out of the car!!ja nii me siis tantsisimegi bachatat sealsamas parklas-see oli suurepärane:Dnoonii..ma pole päevadega isegi poole peal,aga juba selline tekst,aga missiis,isegi kui keegi lugeda ei viisti on see mulle suurepärane mäluvärskendus kunagi!KOLMAS PÄEV-ma ei tea miks,kuid randa me ei läinud,vaid hoopiski poetiirud jälle:Dmingi aeg läks meil kõht väga tühjaks aga me olime liiga laisad ,et end kohe üles lüüaja kuhugi sööma minna,seega läksime subwaysse.Loomulikult hakkas vihma siis sadama kui meie minema hakkasime ning ma ei tahtnud oma uusi plätusid rikkuda,seega panin paljajalu mööda tänavaid ja ma ei tundnud üldse imelikult end.Seal on inimesed nii sõbralikud ja seltskondlikud ning kedagi ei huvita mis teine või kuidas teeb.Kõik naudivad lihtsalt olemist!Siin siis väike pilt milline ma välja nägin:D
ning siis jälle hotelli ja läks sättimiseks.Kolmapäeva õhtul sõitsime jälle ringi,ma isegi ei mäleta kus,aga Alex viis meid igapäev kuhugi uude kohta:Dsiis käisime jälle Miami downtownis,tegime mingi skultuuriga pilte
kust avanes vaade ka Miami downtownile ning ookean oli kohe seal samas ja nägin esimest korda elus suuuuuuuuuuuurt lobsterit:Dlõpuks lõpetasime jälle ookeani ääres,kindlasti meie lemmikoht Miamis:DNELJAS PÄEV-sel päeval käisime me jällegist niisama ringi,sest me olime ju kõige toimuva keskel.Juba siis oli põnev kui hotelliuksest välja astusime.Käisime jällegist ühes väga heas Itaalia restoranis söömas nimega Grazie.
Grazie seest
Seal sõin ma parimat salatit (Grazie Chopped Salad-Mixed green, balsamic vinaigrette, bruschetta, shaved Parmesan)EVER
kuigi see oli nii tavaline,aga lihtsuses peitubki võlu.Pearoaks tellisin Pollo Alla Parmigiana Grazie-famous chicken parmesan,aga muidugi oli kõht salatist juba päris täis ning osa toitu tuli kaasa pakkida.Arve tuli ka päris ilus.Suurim arve mille üldse kunagi restoranis saanud olen (ligi 500 krooni haaahaaahaaa:D),aga see oli seda VÄÄRT!Meie teenindaja oli supper oma töös,väga sõbralik ning mitte liiga peale käiv.Samuti sel ajal kui mina tuletis käisin,siis küsis ta Andressalt kust me pärit ka oleme jne(seda küsisid peaaegu kõik inimesed,kelnerid,poemüüjad jne ning loomulikult arvati et mina olen Brasiillane mitte Andressa:D,päris paljud arvasid ka,et olen venelane).Kui ma tualetist tagasi tulin ja kelner oli teada saanud,et ma olen Eestist pärit rääkis ta,et üks nende kelner on ka Eestist päris.Ma ei uskunud oma kõrvu.Oleks niiväga tahtnud teda näha,aga kahjuks oli ta alles hiljem tööle tulemas.Peale seda MEGA lõunat läksime jälle niisama kolama,tegelt rohkem nagu tatoosalongi otsima ja lõpuks me siis jõudsimegi kurikuulsa MIAMI INK-iette,kus tegime pilte ning läksime ikka sisse ka ja nii mina kui Andressa saime vahetada paar sõna tatoveerija Yoij Haradaga.
Peale seda läksime end jällegist üles lööma,et minna mõnda klubi külastama.Kõige pealt sattusime ühte mustade kluppi,kust me sama kiiresti ka lahkusime,päris turvalisena ei tundud end seal:Dning lõpuks maandusime Vagabondis,mis on päris teistsugune klubi,kuid siiski sai nalja jne.Peale seda läksime ookeani äärde päikesetõusu vaatama,mis oli IIIMMEELIINNEEE.
VIIES PÄEV- väike käik walgreens-sis,kotid sööki-jooki täis ja ranna poole!jällegist veetsime enamuse ajast vees,sest niiiiiii palav oli ju..aga kahjuks mingi aeg enam väga tahtmist vees polnud olla,sest jutustasime ja jutustasime Andressaga ning järsku Andressa näeb enda kõrval jellyfish-i ja me panime otsekohe siukse turboga kalda poole:Dta oli juu niiii lähedale Andressale,aga õnneks midagi ei juhtunud..rannas olles Alex andis meile teada,et läheb tööintervjuule North Beach-ile,et kas tahame kaasa temaga minna,saaksime niisama ringi vaadata ning hiljem sõidaks veel kuhugi.Otseloomulikult olime ju nõus!North Beach on siis rohkem see hotellide ala,minule isiklikult meeldib South Beach poole rohkem.
Peale seda sõitsime Aventura poole,ka Miami üks osadest.Seal siis käisime ringi The Village at Gulfstream Park-is
See on jällegist selline shopping,dining ja entertainment area-palju kasiinosid jne,samuti on seal ka hobuste võidusõidu rada.Enne kluppi minekut käisime jällegist vesipiibu baaris,kuid ühes teises seekord,aga samal tänaval.Tol õhtul käisime klubis nimega Mekka.Päääääris suur klubi oli ning koosnes siis suurest saalist,kus oli pop muusika,selle kõrval oli house muusika saal ning samuti oli seal ka meie lemmik latin muusika saal,kus me ka enamuse oma õhtust veetsime:DPeale pidu läksime ookeani äärde päikesetõusu ootama,mis võttis jällegist sõnatuks!
KUUES PÄEV-kahjuks see oli meie viimane päev,kuid jõudsime päris palju tehtud kõige pealt käisime otseloomulikult viimasti korda rannas ja siis kiirustasime ruttu hotelli et end veidi korda teha ning sammud TATTOOSALONGI poole seada!
Mõte et teha tatoveering oli meil juba väga ammu tekkinud.Minu mõtteks oli lasta tatoveerida jalale lause Todo sucede por una razon-everything happens for a reason ja põhjus,miks mul selline mõte oli see,et kui ma poleks otsustanud siiski USA aastat jätkata,poleks ma ka Miamisse saanud.Seega ma tahtsingi selle lausega märkida seda,et ma sain kui teise võimaluse oma aastat jätkata ning selle teise põhjuse tõttu oli mul ka võimalus oma unistuse kohas Miamis ära käia ning see oleks olnud PARIM mälestus Miamist ning tervest sellest aastast kui ka raskest otsusest ning uuest võimalust!Kahjuks lõin ma veidi põnnama selle ees, et see võib esimese tatoveeringu jaoks liiga suur teostus olla,kuid tattood ma siiski ju tahtsin.Nõnda otsustasingi teha K. kuna mõned inimesed isegi kutsuvad mind K-ks.Samuti on see kui minu nime sümbol erinevates kohtades ja siiski ma tahtsin sellist suurepärast mälestust Miamist.Ma olin ikka vääääga excited,närv oli ikka sees kuid ei kartnudki väga.Minule tehti esimesena,sest Andressa tegi suurem tatoveeringu ja seetõttu arvas,et mul oleks targem esimesena teha,siis ma ei näe kuidas talle tehakse ja lääksin põnnama, aga tooli istudes ütles tatoveerija, et tegelikult võib minu oma isegi valusam olla.Selle peale vastasin et..mmmm ahahah TORE teada muide!:Dja niisiis hakkaski pihta,valu võib kirjeldada tõesti kui mesilase sutsamisega nagu Andressa seda eelnevalt kirjeldas.Nutma ma ei hakanud ja Andressa kätt ei pigistanud mitte üldsegist ja looooooooooomulikult olin ma tulemusega vägavägaväga rahul ning üldse selle otsusega!
Peale tatoveeringute tegemist käisime ostsime mõned suveniirid ning siis läksime end korda tegema,sest viimane pidu tuli ju maha pidada!käisime klubis nimega 90 Degrees.Päris normaalne klubi oli,aga meie õnneks oli seal jällegist ruum,kus mängiti bachatat,salsat,merenguet ja misiganes latin muusikat!See oli meie jaoks PERRRRRRRFEEEKKTOOO,sest me ju arrrrmaaaastaaaameeeee tantsida selle muusika järgi!Suurem saal oli rohkem nagu hip-hop muusika,aga seal sai päris palju nalja ja üks mustade kaklus oli ka..haahahaa:D
Asjad olid meil õnneks juba kokku pakitud,mõne tunnikese saime magada ja oligi aeg lennujaama minna.Meie kullakallis Alex oli nõus/tahtis meid viia.Ma ei taha küll seda öelda,kuid me pidime arvestama sellega,et see võibki meie viimaseks nägemiseks jääda!:(Ma vihkan seda,kuidas inimene tutvub uute inimestega,saab nendega väga lähedasteks ning headeks sõpradeks ja mingi aeg tuleb hetk,mil pead neist lahkuma ning mõtlema kas ma veel üldse näen neid kunagi v mitte?!See on nii ebaõiglane ja vale!Lõpuks oligi aeg hüvasti jätta,loodan,et vaid selleks korraks!=(turvakontrollis juhtus midagi veidi imelikku ka minuga.nimelt üks töötajatest kontrollis vist mu näpujälgi vms,kuna ta tõmbas ühe paberilehega üle mu käe ja ainult minu.Ma ei näinud, et ta oleks seda teinud minu ees olevatele inimestele või järgnevatele,ei tea siis mis mul valesti või viga oli:D?!
Kokkuvõttes oli see reis lihtsalt kirjeldamatu!Iga sekund,minut,tund,päev oli PERFEKTNE.Aja veetmine rannas,restoranides,pidudel,hotellis,poodides,jalutades,tänavatel-KÕIK oli justkui dream come tru,sest me olime terve reisi jooksul nii õnnelikud ja rahul!Missest et meil oli veidikene mitte parimas korras hotell
veetsime ka head aega seal,kuna nalja sai,tantsu sai,jutustada sai jne!
See oli reis,mis ei unune KUNAGI.Ma mõtlen sellest ning vaatan pilte peaaegu iga päev.Aitäh Sulle mu kallis Andressa,et oli mulle kaaslaseks nii suurepärasel reisil ning aitäh Sulle Alex,et viitsisid meie peale oma aega kulutada ning meiega aega veeta!
Memory is a way of holding onto things You love,the things You are,the things You never want to lose!
Your K